Tallinna Ülikooli Väitlusklubi põhikiri

 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Tallinna Ülikooli Väitlusklubi (edaspidi: Väitlusklubi) on vabatahtlik ühendus, mis allub oma tegevuses MTÜ Eesti Väitlusseltsile ning lähtub oma tegevuses MTÜ Eesti Väitlusseltsi põhikirjast ja käesolevast põhikirjast.

1.2 Väitlusklubi on õppeasutustest eraldi tegutsev Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna huviklubi. Väitlusklubi tegevus täiendab õppekava, edendades kõnekunsti ning kriitilise mõtlemise oskust.

1.3. Väitlusklubi aasta on akadeemiline aasta st. septembrist maini

1.4. Väitlusklubi eksisteerimisvormiks on koosolekud vähemalt kaks korda kuus ning

osalemine parlamentaarse väitluse võistlustel.

 

2. VÄITLUSKLUBI LIIGE

2.1. Väitlusklubi liikmeks võib olla isik, kes on osalenud väitlusklubi töös vähemalt ühel korral.

2.2. Juhatusel on õigus väitlusklubist välja arvata liikmed, kes on käitunud seadusevastaselt või kahjustavad reeglite vastaselt klubi mainet.

 

3. LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Liikmel on õigus:

3.1.1. võtta hääleõigusega osa väitlusklubi koosolekutest

3.1.2. saada juhatuselt informatsiooni väitlusklubi tegevuse kohta

3.1.3. esitada kaebus juhatuse liikme või teise liikme kohta

3.1.4 valida ja olla valitud väitlusklubi juhatusse vastavalt punktile 5.

3.1.5 astuda avalduse alusel klubist välja.

3.2. Liikmel on kohustus:

3.2.1. aidata kaasa väitlusklubi juhatuse poolt määratud eesmärkide saavutamisele

3.2.2. tasuda juhatuse poolt sätestatud sihtotstarbelisi makse

 

4. VÄITLUSKLUBI TEGEVUSE JUHTIMINE

4.1. Väitlusklubi juhtorganiks on juhatus, kuhu kuuluvad president, asepresident ja

majandusjuht

4.2. Juhatus valitakse üheks akadeemiliseks aastaks.

4.3. Juhatus esindab väitlusklubi kõikides asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides ilma volikirjata.

4.4. Juhatuse liikme võib väitlusklubi erakorralise koosoleku otsusega tagasi kutsuda

kohustuste olulisel määral täitamata jätmisel lihthäälteenamusega.

4.5. Juhatuse liikmete pädevusse kuulub:

4.5.1. President:

4.5.1.1. väitlusklubi esindamine teistes organisatsioonides

4.5.1.2. väitlusklubi koosolekute juhatamine

4.5.1.3. seminaride ja väitlusürituste korraldamise juhtimine

4.5.1.4. otsustava hääle kohustus, juhul kui hääletamisel jagunevad hääled võrdselt

4.5.1.5. uutele liikmetele väitluskoolituste korraldamine.

4.5.2. Asepresident:

4.5.2.1 presidendi toetamine presidendi kohustuste täitmisel

4.5.3. Majandusjuht:

4.5.3.1. Väitlusklubi projektide läbitöötamine

4.5.3.2. Asepresidendi asendamine, kui viimane ei saa oma kohustusi täita

4.6. Juhatusel on õigus jagada juhatuse liikmete kohustused teisiti reglemendis ettenähtust, kui selleks on kõigi juhatuse liikmete nõusolek.

 

5. JUHATUSE VALIMINE

5.1. Juhatuse valimised tuleb läbi viia iga aasta maikuus või esimesel võimalusel peale seda.

5.2. Juhatuse liikmed valitakse digitaalse hääletuse teel väitlusklubi liikmete poolt condorcet meetodi[1] alusel.

5.3. Valimistel osalemiseks esitab mõni klubiliige tema arvates sobiva liikme kandidatuuri. Liige võib esitada ka oma kandidatuuri.

5.4. Juhatuse liikmed valitakse järgmises järjekorras: president, asepresident, majandusjuht.

5.5. Juhul kui kandidaat ei osutunud soovitud kohale valituks, on tal võimalus kandideerida alanevale positsioonile järjekorras: president, asepresident, majandusjuht.

5.6. Valitud juhatus peab astuma ametisse hääletustulemuste selgumisel.

 

6. KAEBUSED

6.1. Väitlusklubi liige võib juhatusele esitada kirjaliku pretensiooni teise liikme või juhatuse liikme kohta, kui nimetatud isik ei täida oma kohustusi korralikult, õiglaselt või efektiivselt.

6.2. Kaebuse esitamisel kohustub juhatus seda arutama ning kirjalikult kaebusele vastama.

 

7. OSALEMINE MTÜ EESTI VÄITLUSSELTSI TEGEVUSES

7.1. Väitlusklubi peab oma tegevuses järgima MTÜ Eesti Väitlusseltsi ja Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna eesmärke ja põhimõtteid.

 

8. REGLEMENDI KINNITAMINE JA PARANDUSTE SISSEVIIMINE

8.1. Väitlusklubi reglement kinnitatakse vähemalt 2/3 digitaalsel hääletusel osalenu

poolthäälega.

 

 

                                                                                            KINNITATUD 15.12.2014


[1] Concordet meetod moodustab jada kõige eelistatumast kõige vähem eelistatud valikuni.

1. Moodusta valikutest paarid. Näiteks 3 kandidaadi vahel valimisel: AB, AC, BC.

2. Hääletajad valivad oma eelistuse kõikides paarides. (Kõige lihtsam on seda teha Google Drive form). Näiteks võiks

ühe hääletaja valikuteks olla A, A, B.

3. Hääletamisvooru lõppedes tehakse kindlaks, kes igas paaris sai kõige rohkem hääli. See võitis paari. Näiteks kui AB paaris A sai 5 häält ja B 4, siis A võitis üle B: A>B. Seejärel moodustatakse võitjatest jada. Näiteks kui võitsid A, A, B, siis A>B, A>C ja B>C, mis moodustab jada A>B>C. Kui tekib ring (näiteks A>B, B>C, C>A), siis võidab see, kes võitis oma paari suurema häälteenamusega. Näiteks kui A võitis B 91 ja C võitis A 82, siis jada on A>B>C. Selle lihtsaim väljaselgitamise viis on alustada häälte lugemist paarist, kus võideti suurima häältemarginaaliga.